Your self-love should be stronger then your desire to be loved

Vaatasime ükspäev uuesti "laula mu laulu" kordussaadet, ning avastasin, et igas saates on arhetüüpselt justkui erinevad isiksusetüübid esinedatud. "Arhetüüp - Arhetüüp on teatud tüüpi mõiste või sümbol, mida leidub sageli erinevates kultuurides, müütides, kirjanduses ja unenägudes ning mis kannab kaasas kindlat tähendust või sügavat psühholoogilist või kultuurilist tähendust. Seda mõistet populariseeris psühhiaater Carl Gustav Jung, kes uskus, et arhetüübid on pärilikud inimese kollektiivse alateadvuse osad, mis mõjutavad inimeste käitumist, mõtlemist ja tundeid. Arhetüüpe võib näha näiteks tütarlapses, kangelases, kurjas nõias, emas, isas,narris, ränduris ja paljudes teistes kultuurilistes motiivides ja sümbolites. Arhetüüpe kasutatakse tihti ka kirjanduses ja filmides tegelaskujude loomiseks ning süžeelementide kujundamiseks. ".. ja eks see loob teatud tasakaalu ja kvaliteetse sisu sinna, mida on alati huvitav vaadata. Avastasin kuidas mulle üks tegelaskuju absoluudselt ei meeldinud ja see oli tütarlapse arhetüübis olev neiu. Tema ebalev olek, emotsionaalne tasakaalutus ,seal oli midagi armsat, aga samas ma tundsin sealt ennast ära.. justkui minevikus. Tean, et see on üks minu osa nagunii ja võimalik, et minu sees ongi ka olemas veel see tütarlaps, kes vajab ja otsib kaitset, ei suuda ruumi kanda laua otsas istudes ja arvab, et teda võiks keegi päästa või vahest ta ütleb neid asju mida talt oodatakse? Vahest selleks, et teistel oleks parem? Seal on midagi väga nunnut, aga samas ma tundsin kuidas ma ise olen olnud nendes teatud kohtades ja kuidas ma olen liikunud sealt tänu rasedusele. Soov jätta mingid püüdlused, grupid ja inimesed rohkem kõrvale enda elus, kuna see tundus minu jaoks naise ja tulevase emana õigem on aidanud mul luua piirid, millest ma ei viitsigi end üle venitada enam. Ja kui kunagi "ei" ütlemine tundus minu jaoks veider või sellega kaasnesid mingisugused süümekad, siis seda enam ei ole. Tundsin ka seda isiksusetüüpi jälgides, et kui oluline on teada ja olla sina ise, et olla, hoida ja luua ruumi mis oleks kõigile turvaline ning mõnus. Ma arvan, et ma pole täielikult veel seal kus ma tahaks olla omadega, aga ma tean ka, et mul on juba päris hea ja lihtsalt see arusaamine ja mõistmine, et kuidas meist algab kõik, mis loob meie ümber olevaid inimesi ja nende tunnetust Sinuga, oli lihtsalt mõnus. Meil on päris palju mõjutusi siin ühiskonnas sellesosas, et mida meilt tüdrukute, naistena ja emadena oodatakse. Julgus olla lihtsalt Sina ise, selles on midagi väga ilusat ja that's more then enough. Vahest me tütarlastena jookseme "armastusele" järgi ja üritame seda välja teenida, et tunda enda paremini ja väärilisena. Ootame, et meie partner täidaks kõik meie ettekirjutused ja standardid, ilma, et me oskaks ja tahaks iseendale näkku ja hinge vaadata. Petame iseennast ja teisi. Ootame, et teised oleks meie jaoks olemas ning vihastame kui nad seda justkui ei ole? Huvitav üldse, et mis paneb meid kinni jääma nendesse erinevatesse kohtadesse enda elus. Mõtlesingi ka ükspäev, et meie elus on 3 faasi naistena - tütarlapse faas, ema faas ja Cronei ehk vana ja targa naise faas. Ja, et mis paneb meid osaliselt kuskile kinni jääma? Kas see on kartus muutuse ees ja tahtmatus mitte tunnistada seda mis on ja kus me oleme enda tunnetega? Tahtmatus mitte tunda ja vaadata oma tundeid ja olemist nii nagu see on. Tahaks et keegi väljaspoolt tuleks ja teeks mu olemise paremaks.. tahaks, et inimesed oleksid minu ümber, et ma ei peaks iseennast kuulama. Tahaks luua korda enda ümber, sest see korratus ja ärevus minu sees on see mida ma kontrollida ei oska ja ei suuda. Olla esteetiliselt pleasing like a interior model, who makes the room seem more expensive. Lol. Tahaks, et keegi ütleks mida ma tegema pean? Ja tahaks võibolla alkoholi juua, telefonis istuda, et ma ei peaks enda, oma mõtete või tunnetega olema, sest raske on? Loome draamat, tõmbame teisi enda draamasse, projectime and valu neile, nägemata end, ei neid. Päris palju enesepettust ja illusioone loome me endale ja siis vahest enda rahulolematuses oksendame selle kõik teistele peale, nägemata ja tahtmata näha, kes me ise siis hetkel, siin ja praegu oleme. See on täiega fine tho, me õpimegi. Lihtsalt loodan, et sa leiad end selle kõige - inimeste, pere, sõprade ja sotsiaalmeedia ning ühiskondlike ootuste keskelt uuesti ülesse, et sa ei peaks end uuesti siis ära andma. Tõenäoliselt on see sõnum iseendalt, iseenda sees olevale tütarlapsele and maybe for you to. Me vajame kõiki neid osasid iseendast ja nendega on kõik okei, aga nende osade supressimine, vastuseis ongi see mis loob valu. May you have the courrage to be with all of your pain & parts, hun.